Miks on jõutreening hädavajalik
Autor: Personaaltreener Reijo Liivaste
Paljud arvavad, et vormi saamiseks piisab lihtsalt rohkem liikumisest. Näiteks jalutamisest, jooksmisest või rühmatrennidest, kus saab korralikult higistada ja end niiöelda ribadeks tõmmata. Tegelikult on üks oluline komponent, mida väga paljud tänaseni hoolimata arstide, treenerite, füsioterapeutide ja teadlaste soovitusest siiski ignoreerivad. Selleks on jõutreening.
Jõutreening (ing.k. Resistance training) ehk vastupanutreening on treening, kus lihased töötavad mingi jõu või vastupanu vastu. Olgu selleks vastupanuks siis hantlid, sinu enda keharaskus, kummilindid, masinad või gravitatsioon. Jõutreeningu eesmärk on tekitada lihastes mehaaniline pinge ja metaboolne stress, et käivitada adaptsiooniprotsessid, muutes lihased suuremaks, tugevamaks ja vastupidavamaks.
Kuni 1970 aastateni oli jõutreening miski, mis valdavalt kuulus kulturistide, jõutõstjate ja tsirkuseartistide arsenali ning laiemas ühiskonnas arvati, et raskustega treenimine tekitab liiga suured lihased ja võib olla isegi ebatervislik. 1977. aastal nägi ilmavalgust legendaarne dokumentaalfilm “Pumping Iron” peaosas Arnold Schwarzeneggeriga, mis tõi kulturismi oma kitsast ning sageli valesti mõistetud subkultuurist peavoolu, muutes kulturistid inimlikumaks ja samastutavamaks. See ei olnud enam pelgalt niššiasi ja ühiskonna arusaamad jõusaalikultuurist ja füüsilise välimuse ideaalide osas olid muutunud - hakkasid tekkima kommertsjõusaalid ja aeroobika muutus üha popimaks. Kõik need ja teisedki katalüsaatorid tekitasid 1980ndate fitnessbuumi.
1990ndatel tekkis juba massilisem nõudlus personaaltreenerite järele ning hakkas levima arusaam, et jõutreening parandab tervist, aitab alandada kaalu ning on üleüldiselt kasulik, mitte ohtlik. Tänaseks on jõutreeningust saanud normaalne osa tervislikust elustiilist, mis on toetatud tugeva teaduspõhise lähenemisega.
Tänapäeva paradoks on aga see, et kuigi me (vähemalt suur osa meist) teame paremini kui kunagi varem, mis on tervislik eluviis, oleme loonud ühiskonna, kus elu on muutunud mugavamaks kui kunagi varem. Suurem osa päevast möödub istudes - me istume kontoris, autos või kodus diivanil ekraani ees. Füüsilise koormuse osakaal, mis kunagi oli loomulik osa igapäevaelust, on suures osas kadunud. Isegi toidu saamiseks ei ole meil vaja liigutada end rohkem kui paar sammu koduukseni, võtmaks sealt naeratavalt kullerilt vastu kotitäit energiarikast kiirtoitu, mida siis jälle ekraani ees alla kugistada. Vähene liikumine ja halb toitumine on tinginud elu, kus keha ei saa enam piisavalt stiimulit, et püsida tugev ja vastupidav.
Ja isegi kui eelnevat üritatakse tasakaalustada rohkem liigutades, keskendutakse sageli tegevustele, mis küll põletavad kaloreid, kuid ei arenda lihaseid ega paranda kehakoostist märkimisväärselt. Vaatamata pingutusele jäävad tulemused tagasihoidlikuks ja keha ei muutu tugevamaks, energiakulu ei muutu soovitud määral ning areng tundub kas aeglane või puudub üldse.
Miks peaks jõutreeningut tegema?
Ütleb Eesti vanasõnagi - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Just siin tuleb mängu jõutreening, sest kui me teame, et igapäevaelu ei paku enam kehale piisavat füüsilist koormust, tuleb see teadlikult ise luua. Erinevalt lihtsalt liikumisest annab jõutreening kehale selge ja konkreetse stiimuli kohanemiseks. See sunnib lihaseid arenema, parandab keha koostist ning toetab ainevahetust viisil, mida pelgalt madala intensiivsusega liikumine ei suuda.
Seega võib öelda, et jõutreening ei ole lisavõimalus neile, kes tahavad lihast kasvatada, vaid on muutunud tänapäeva keskkonnas hädavajalikuks, et säilitada tugev, toimiv ja vastupidav keha, sest jõutreening mõjutab kogu keha toimimist.
Lihasmass on üks peamisi tegureid, mis määrab sinu füüsilise võimekuse, sest rohkem lihast tähendab suuremat jõudu, paremat liikumisvõimet ja väiksemat vigastuste riski. Samal ajal mängib jõutreening olulist rolli kehakoostise parandamisel, aidates vähendada rasvamassi ja suurendada lihasmassi, mille tulemusel muutub keha nii visuaalselt vormitumaks kui ka funktsionaalselt tõhusamaks.
Lisaks toetab jõutreening üldist tervist, parandades luutihedust, toetatedes liigeste tööd ning aidates reguleerida ainevahetust ja veresuhkrut. Lisaks mõjub see positiivselt ka unele, mis omakorda toetab nii lihaste arengut kui igapäevast enesetunnet. Kõik see kandub otseselt üle igapäevaellu, muutes tavalised tegevused kergemaks, rüht paraneb ning keha tunneb end energlisema ja vastupidavamana.
Uuringud on näidanud ka seda, et suurem lihasmass on tugevalt ning sõltumatult teistest peamistest tervise riskiteguritest seotud väiksema üld- ja vähisuremuse riskiga (sõltumata uuringurühmadest: terved täiskasvanud, eakad, krooniliste haigustega inimesed). Samuti on teaduslikult kinnitatud jõutreeningu kasulikkus teiselegi tänapäeva suurimale murekohale - vaimsele tervisele.
Oluline on mõista, et jõutreeninguga alustamine ei nõua äärmuslikke samme, vaid pigem teadlikku ja järjepidevat lähenemist. Kusjuures, mida vanemaks saame, seda olulisemaks jõutreening muutub, sest vananedes hakkab lihasmass loomulikult vähenema. Jõutreening ei pea olema keeruline ega hirmutav. Õigesti üles ehitatud plaaniga on see kättesaadav igaühele, olenemata varasemast kogemusest ja hetke vormist. Jõutreeningut ei pea isegi tegema jõusaalis, vaid saab paari lihtsa vahendiga edukalt sooritada ka kodus. Kõige keerulisem ei ole sageli treening ise, vaid just teadmine, kust alustada ja kuidas toimetada nii, et tulemused oleksid püsivad.
Siinkohal saan ma sind aidata. Aitan sul luua selge plaani ja näitan täpselt, kuidas treenida turvaliselt nii, et sa näeksid reaalseid ja püsivaid tulemusi, ilma segaduse ja katseeksituseta. Kui oled valmis muutuseks, siis võta minuga ühendust ja alustame!
